Lendamine ja lennujaamad

Enne Honolulusse jõudmist tegime kaks ümberistumist: Tallinn-Amsterdam, Amsterdam-Seattle, Seattle-Honolulu.
Tallinn-Amsterdam lend möödus kiiresti (ma ei jäänud isegi korralikult magama). Amsterdami lennujaamas oli peamised eesmärgid: otsida midagi süüa, osta KOHVI (!) ja leida wifi J Kuna me Eestis oleme nii harjunud 3G-ga, siis võimaluse tekkides kasutame kõik ära tasuta wifit. Keegi ju ei tea, kui palju me Hawaiil olles saame Internetis olla. 

Amsterdam-Seattle lennule minnes oli kontroll kaunikesti karm. Seal küsiti meil küsimusi umbes, et „kus te elate“, „kuhu tööle lähete“, "miks Kertul uus pass on" jne. Kuna me tegelikult plaanime esimestel öödel ööbida teiste eestaste juures, siis polnud meil õrna aimu ka, mis aadressil me ööbisime. Kuna aga KINDLASTI oli vaja mingit aadressi, siis pidime ütlema Waikiki Beach Hosteli aadressi... mida aga me ei teadnud. Ja just sellel hetkel kadus wifi ka ära. Õnneks on olemas mobiiltelefonid ja eestlased, kelle tööpäev möödub arvuti taga ning ma helistasin Margusele, et ta meile selle aadressi ütleks. Saime adressi ja saime lennukile. 

Lennuk ise oli täpselt selline, nagu oleme näinud klassikalises USA filmis. Selline SUUR ja siis akna all äärtes on kaks istet ning keskel neli istet. Mulle meenusid kohe filmid "The Holiday" ja "Killers". Ma jäin põhimõtteliselt kohe magama, kui maha istusin, kuid ega ma kaua ei maganud, sest mingi hetk pakuti süüa ja otsustasin, et täis kõhuga on palju parem magada. Lend kestis 10 h, me saime selle aja jooksul neli korda süüa (esimene "toidukord" sisaldas soolapähkleid ja soolaseid küpsiseid, nii, et ma ei tea, kas on õige nimetada seda söögiks:D)

Seattle-sse jõudes ootasime mingit eriti hullu kontrolli.. Ma juba kartsin, et pean oma kohvri lahti tegema ja et mu pudrud võetakse ära, aga tegelt olid need kõik töötajad megatsillid. Umbes küsisid "so, you are going to surf?" siis ma vastasin, et "no, i'm going to work", töötaja vastu, et "no-no, you will be surfing".. Ja samal ajal ta vaatas mu passi jms. 

Igatahes nüüd me olemegi Seattle'i lennujaamas. Ja juba mitmendat tundi järjest.. Päris tüütu on oodata, kuid vähemalt on siin olemas wifi (ja piiramatu wifi, mitte selline, et võib olla 2x30 min).. Ostsime adapterid ja nüüd saame oma telefonide ja läpakate akud ka täis laadida.

Kuna illustratiivne materjal annab palju rohkem edasi, siis üritame siia ka pilte panna (loodan Annika ja Ursula iPhone'idele).. 

Tallinna lennujaam ja bye-bye pildid. Kõik viis preilit reas :)