Tööotsingud – day two

Ilmselt hõiskasin eile enne õhtut, sest tänane intervjuu jäi ära ja lükkus homse peale. Selle kurva uudise peale ei jäänud mul muud üle, kui hakata edasi otsima. Seadsin endale eesmärgiks päeva jooksul täita 10 applicationit ja rääkida võimalikult paljude manageridega. Esimesed kaks kohta, Five Stars ja Wolfang Steak, meeldisid mulle väga. Need on mu kodule ülilähedal ja viisakad kohad, kus mulle täitsa meeldiks töötada.

Five Starsis sain jutule sealse baarmeniga, Timiga. Ta isegi teadis, kus Eesti on, sest tema sugulased on pärit Leedust. Ta oli hästi sõbralik ja avatud ning viis isiklikult mu applicationi ja resume manageri kätte. Seal küll otseselt töötajaid pole vaja täiskohaga, kuid poole kohaga töötajaid võib küll vaja olla. Oli aru saada, et kui tema oleks manager, siis ta palkaks mind kohe.

 

Five Starsist liikusin edasi Wolfangi. Mulle jäi see koht sellepärast meelde, et see Il Lupino eestlasest manager läks sinna tööle, kui ta Student Touriga siia tuli. Täitsin Wolfangis applicationi ja sain manageriga kokku leppida kohtumise homseks. Sinna on samuti vaja hostessi ning praegu ma võtan suurima hea meelega vastu kõik tööd.

Siis käisin veel mitmetes ja mitmetes kohtades ning täitsin ikka ja jälle applicationeid. Nalja viluks täitsin applicationi ka Victoria’s Secretis ja seal on reedel kell 10 grupiintervjuu. Suht tuus oleks töötada VSis, aga kuna mul pole mitte mingit poes töötamise kogemust, siis on suht kindel, et ma sinna ei saa. Ilmselt nad otsivad pikaajalist töötajat, mistõttu on võimalused veelgi väiksemad. Aga ega ma väga kurb poleks, kui ma sinna tööle ei saaks. Peale VSi viisin applicationeid veel paari kohta ning kui hakkasin kodu poole tulema, oli mul ära täidetud KAHEKSA applicationit. Tulin koju mingit teist teed pidi ja tee peale jäi selline armas koht nagu Chuck’s Cellar. Koht asus keldrikorrusel ja oli  hullult hubane. See oli hoopis erinev kõigist kohtadest, kus ma olin käinud. Meenutas mulle veidi NYC Piano Bari, kus ma töötasin kaks nädalat enne siia tulekut. Seal oli klaver, mille taga istus vanem mees ja mängis mõnusaid palasid. Koht oli täis tumepruune diivaneid ning kui ma seda silmitsesin, siis mõistsin, mida meie ülemused pidasid silmas Piano Bari all. Kuigi Eesti NYC on selline pigem viisakas, siis see Chuck’s Cellar oli kodusem ja hubasem. Täitsin seal ka applicationi ja varsti peaks seal vabanema coctail waitressi koht ja bartenderi koht ning manager lubas minuga kohe siis ühendust võtma.

Seega, üheksa applicationit on tänaseks täidetud. Kümnes on loodetavasti tulekul (lähme vaatame Annikaga mingisse ööklubisse, kus võiks ehk mõni abikäsi ära kuluda). Mul on need applicationid täiega üle visanud, sest ühe applicationi täitmiseks läheb lihtsalt TÄIEGA aega. See on põhimõtteliselt sama hea, kui kirjutada oma CV-d igas kohas ümber. Oma üheksa applicationi täitmiseks+kohtade otsimiseks kulus mul sisuliselt terve päev.. Vahepeal istusin Starbucksis ja tegin väikse lõuna, kuid siiski otsisin enamus ajast tööd. Läksin kodust enne kella 11st välja jõudsin umbes seitsme või poole kaheksa ajal koju tagasi. Milline päev..

Töö otsimise juures on aga äge see, et saab avastada mitmeid erinevaid kohti ja saab uusi tuttavaid ka J

Homme jätkan töö otsimisega. Wish me luck, because I’m gonna need that!