Seattle-ist lendasime Honolulule. KUUS TUNDI JA VÄGA-VÄGA-VÄGA EBAMUGAV JA VASTIK JA KÜLM. Lennukis oli nii vähe ruumi ja jõhkralt külm. Süüa ka ei antud :( Kuna meil kõigil oli suur uni, siis olime pahurad, sest ei saanud mugavalt magada (okei, Ursula magas endi sõnul nagu väike laps ja Annika tundus olevat ka päris mugavas unes). Ma magasin jalad krõnksus - noh, ja ju ma vist nügisin oma põlvedega eesistujat, sest kui hakkasime maanduma ütles ta mulle, et "you've been killing me about 4 hours"... mul oli päris piinlik.
AGA igasugune väsimus ja tühja kõhu tunne kadus, kui jõudsime Honolulule!!! Lennujaamas laulsid Hawaii kutid ja Hawaii tsikid tantsisid ning Mariliis (üks väga tore Eesti tüdruk) tuli meile vastu, tõi lillekeed kaela ning väiksed Malibu rummipudelikesed. Ta oli muretsenud meile vastu KASTIAUTO - ülikõva lihtsalt!!! Panime oma kohvrid kasti keskele ja ise istusime äärtesse. Sõitsime mööda 8-realist kiirteed ööbimiskoha poole - see oli nii mõnus feeling lihtsalt.. Pimedus, soe tuul ja Hawaii! Vist sel hetkel hakkas kohale jõudma, et me TÕESTI oleme Hawaiil, hoopis kaugel kõigist ja kõigest, mis meid muidu ümbritseb, täielikult lahkunud oma mugavusstsoonist.
Ööbimiskohta jõudes avastasime, et me ei ole mitte sugugi ainsad, kes seal ööbivad. Pidime crushima Mariliisi juurde ja arvasime, et ainult meie oleme seal, aga kus sa sellega. Lisaks meile oli veel mingi 15? inimest. Osad neist õnneks läksid kuskile lätlaste juurde, kuid meid oli ikkagi väga palju. Magasime maas vaiba peal, saunalina oli linaks ja lennukist varastatud pleed oli tekiks.. Uni oli ikkagi magus, sest 18 h lendamist + lennujaamades istumist oli lihtsalt NII tüütu. Hea oli end sirutada :) veel parem oli see, et mul oli kaasas Marguse T-särk, mille olin tema lõhna täis lasnud ja ma kasutasin seda tudupluusina. See tekitas natukenegi koduse tunde.
Hommikul ärkasime kohaliku aja järgi umbes kella kuue ajal ning panime paika duši all käimise järjekorra. Kuna kõik olid minust kiiremad, siis ma mõtlesin, et ma jõuan RAUDSELT sellel ajal jooksma minna. Annika ja Mädleen tahtsid ka tulla ning kui me olime juba jooksuriided selga pannud, siis tuli välja, et Laura (üks nendest, kelle korteris me crushime ja kes on olnud Hawaiil juba mai algusest saati ning kes käib päris tihti jooksmas) sättis ka end jooksma.. Meil vedas, sest tal oli välja kujunenud kindel ring, mida joosta. Seega ESIMENE jooks oli tehtud!! YAY :)
Me jooksime umbes tund aega ja IKKA VEEL ei olnud minu kord duši alla minna. Läksime siis randa ning tegin oma esimese ujumise ära.. Arvestades, et kell oli umbes kaheksa või pool üheksa hommikul, siis oli ikka täiega soe. Vesi oli soe ja nooooo ma ei suuda kirjeldada seda, kui ilus siin kõik on :)
Edasi läksime Starbucksi (sest Starbucksis on ALATI wifi), üritasime ajada dokumente korda (peame enda viisasponsorile teada andma, et jõudsime kohale ja siis tegema social security cardi jms) ja siis hakkasime otsima t-mobile'it, et teha endale Hawaii number, aga tuleb välja, et me ei saa teha endale lepingut enne kui saame Social Security Cardi. Siis hakkasime kortereid otsima ja stuffi.. Selle aja jooksul, kui kõndisime, saime täiega päikest. Mul on maika selga päevitunud (not good at all).. aga noh, ma arvan, et ma jõuan selle aja jooksul selle maika kindlasti ära seljast päevitada.
Nüüd oleme uuesti Starbucksis, helistame maakleritele, et kortereid saada.. Suht lootusetu on praegu seis, aga küll me saama hakkama :)
Mul hakkab läpaka aku tühjaks saama ja minu kord on helistada. Wish us luck, et saaksime hea ja õdusa korteri
No comments:
Post a Comment